Intervjuu: “Pealelend”

Tekst:

Juhid Tallinna „Open House’i“ üritusel tuuri, mis keskendub ruumi ja materjali vahe- ning taaskasutusele kesklinna uutes parkides. Mis on vahekasutus ja miks sellega ruumiloomes üldse tegelda tuleb?

Linnas toimuvad muutused on aeglased. Mingi osa linnast on alati vahepealses seisundis, mingis limbo’s, mis ootab millegi juhtumist: planeeringu kehtestamist, projekteerimismenetluse lõppemist, ehitusloa väljastamist, kohtu­lahendit jne. Samal ajal kasvab nõudlus kvaliteetse ruumi järele. Vahekasutusega saavad need n-ö ootavad kohad kasutusväärseks selleks ajaks, mil seal midagi ei toimu, mil ruum ootab järgmist otsust või etappi. Vahekasutusega suurendatakse elurikkust nii sotsiaalses kui ökoloogilises plaanis.

Linnu käsitletakse urbanistikas nähtustena, mis imevad ümbritsevast kõike sisse – energiat, materjali, toorainet – ja tagasi annavad ainult ülejäägi ning prügi. Linna toidavad globaalsed tarneahelad, mis ei arvesta kohalike oludega. Taaskasutus hoiab linna n-ö toiduahela lühema, et linn saaks oma jääkidega toime tulla.

Vahepealsed ruumid võiksid olla sellised, mis luuakse just nendest materjalidest, mis ehitusplatsidel üle jäävad. See on ratsionaalne.

Näiteks külastame „Open House’i“ tuuril Liivalaia Trassiparki – minu ja Ann Kristiin Entsoni looming –, mille materjal on kokku toodud neljast kohast. Punased raamid, mis on ehk kõige meeldejäävamad elemendid, on eelmises elus olnud kõrval asuva kohtumaja aknatrellid.

Miks üldse vahekasutusse investeerida? Hiljuti on rambivalguses olnud Tammsaare park, kuhu Kino Maastikuarhitektid kavandasid ajutise lahenduse. Ka sel puhul küsiti, kas sama raha oleks võinud kokku hoida ning kohe valmis ehitada KTA arhitektide loodud Tammsaare pargi püsiv lahendus.

See on hea näide. Keerulist autoriõiguste poolt siin kommenteerima ei hakka, aga puht ruumiloomeliselt oli selge, et see koht vajab sekkumist, sest tegu oli pimeda puudealusega, mis oli läbikäigukoht. Ajutise lahendusega sai pargiosa nii populaarseks, et nüüd ollakse teistpidi mures: kogunetakse paljukesi ja liiga tihedasti ja on hakatud pelgama, et see on jõukude kokkusaamiskoht. Pargi vahekasutus on hea näide, sest toob välja ruumi potentsiaali, näitab kätte, mida noored linnas teha tahaksid.

Mõningad asjad ja võimalused peab saama ruumis läbi proovida. Lihtsate ja odavate vahenditega. Need aktiviseerivad kohad, mis varem olid veidi hämarad ja kahtlased nurgatagused, või kohad, mida oli kasutatud läbi­käiguhoovina.

Mida tuurile tulevad, tavalised ruumikauged tallinlased võiksid sealt kaasa võtta, mille võrra pärast teadlikumad olla?

Võib-olla on muu hulgas selle tuuri eesmärk kutsuda kaasa mõtlema. Näiteks kas või selles osas, mis suunas oma ideid seada kaasava eelarve projektides. Tahetud on ikka haljastust, Miyawaki metsa, kogukonnaaeda. See kõik on väga vajalik, aga ka rohelus võiks olla seotud mingi kogukonna funktsiooniga, tuua inimesed kokku. Linlased ei pea koos käima pelgalt kogukonnaaedades. Need võivad ju olla palju lihtsamad paigad, kohad, kus saab infot jagada, kus on raamatuvahetusriiulid. Ma tahan ärgitada inimesi kaasa mõtlema, et mida vahekasutusena rajada saab ja millist ruumi üldse ajutiselt kasutusele võtta. Ehk on olemas ka teised žanrid kui kogukonnaaed. Ka Trassipargi rajamise üks mõte oli, et Veerenni elanikud võiksid seal kohtuda, jagada uudiseid, jätta seinale kuulutusi.

Plaanis on läbi sõita kolm parki, mis on mõõtkavalt ja ka eelarvelt väga erinevad, kuid mis kõik esindavad sarnast mõtteviisi: taaskasutus ja ruumi väärindamine. Tuuril tahame anda hea ülevaate, kui erinevalt saab seda teemat käsitleda.